Tõde ja tõelaadsus – propaganda

Uus aeg toob kaasa uusi muresid. Infotarbimise probleemiks on kognitiivne illusioon – arvamus, et mida rohkem infot me saame, seda paremini ja täpsemalt mõistame maailma. Tõepoolest, teoreetiliselt peakski suurem infohulk tõstma otsustamise kvaliteeti, aitama vastu võtta paremaid otsuseid. Kuid praktikas tekib tõrge, sest inimese infotöötluse suutlikkusel on piirid. Inimene ei suuda tohutut hulka infot läbi töötada ja eristada olulist vähemolulisest. Liiga palju infot tekitab stressi. See ületab haavatavuse künnise.

Kui inimene enam ei suuda eristada olulist infot väheolulisest, hakkab maailmast arusaamist mõjutama see info, mis on intensiivsem, mis kõlab valjemini ja mida on rohkem. See tähendab, et vähem oluline, mitteasjakohane info hakkab olulisemat infot maskeerima. Seda mitteasjakohast infot nimetataksegi infomüraks.

Me elame infokaose maailmas. Kõik on suhteliselt usaldusväärne. Domineerima hakkab ettekujutus, et ei olegi võimalik vaielda, sest kõik on vale.

Inforelvastuse võidujooks. Usaldus meedia suhtes kahaneb – info on nagu sibul, millelt tuleb hakata kihte eemaldama.

Propaganda liigub nende suundade suunas mida rahvas soovib kuulata. Ta püüab rahvale mitte vastanduda. Tõlgendab uusi fakte ümber nii, et ei kutsu esile ärritust.

Maalib pildi maailmast mida pole olemas, kuid on ilusam, arusaadavam, süsteemsem.

Lisa kommentaar

Your email address will not be published.